Pärandamine
Kui inimene oma surma puhuks korraldusi ei tee, päritakse tema vara seaduse järgi. Kui pärandaja soovib, et pärandi jagamine erineks seaduses määratust, on oluline need soovid selgelt ja üheseltmõistetavalt kirja panna. Selleks on erinevaid võimalusi.
Esemete pärandamine
- On üsna tavapärane, et inimene testamenti tehes mõtleb oma varast mitte protsentides ja murdosades, vaid kui üksikutest esemetest – maja, korter, mets, ettevõte, kunstikogu jne ning soovib just konkreetseid esemeid jätta konkreetsetele isikutele.
- Ühest küljest selleks, et vältida pärijate vaidlusi ja tülli minekut, teisalt aga ka selleks, et tagada, et vara hakkavad edaspidi kasutama inimesed, kes selle väärtust mõistavad.
- Kui olete loonud kauni aiaga kodu, tasuks mõelda, kellele kinnistu pärandada – võimalik, et eeliste kedagi, kes seda edasi arendaks, mitte ei müüks kinnisvaraarenduseks.
- Konkreetsete esemete pärandamine aga ei ole nii lihtne ja sirgjooneline kui võiks arvata.
- Kui soovid testamendis jätta konkreetseid esemed konkreetsetele isikutele, siis neid nimetatakse “annakuteks”.
- Annak võib olla midagi väikest nagu ehted või maal või tool, aga ka terve kinnistu.
- Kui inimesele on jäetud testamendiga ainult annak, siis ta ei ole pärija.
- Annakusaaja õigused ja kohustused on võrreldes pärijaga üsna erinevad.
Pärija ja annakusaaja erinevus
Pärija
Pärijale või pärijatele läheb üle kogu pärandaja vara, sealhulgas ka kõik kohustused ja need esemed, mis on määratud annakuna teistele isikutele.
Annakusaaja
Annakusaaja ei saa määratud eseme omanikuks automaatselt. Pärija on kohustatud korraldama eseme üleandmise annakusaajale.
- Annakusaaja võib olla samaaegselt ka pärija, kuid ei pruugi seda olla.
- Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma kolmele pojale, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna ning auto sõbrale annakuna.
- Sellisel juhul jagavad kolm poega pärijatena võrdselt selle, mis jääb annakutest üle.
Vallasasjade puhul piisab nende füüsilisest üleandmisest, kinnisasja puhul on selleks vajalik notariaalne tehing, et omandiõigus saaks kantud ka kinnistusregistrisse.
Juhul kui annaku üleandmist ei toimu, on annakusaajal seadusest tulenev õigus pöörduda kohtu poole.
Annaku eelised
Pärandvara jagamise korraldused ei ole siduvad
- Inimene võib kirjutada oma testamenti, et minu pärijad on A,B ja C ning ma soovin, et nad jagaksid omavahel pärandi selliselt, et A saab maja, B suvila ja C pangakontod.
- Paraku ei ole pärandvara jagamise korraldused siduvad, pärijad võivad jagada pärandvara nii nagu nad tahavad ning ikkagi tülli minna ja mõnest pärijast “üle sõita”.
- Annak annab suurema kindlustunde, et ese saab siiski sellele, kellele pärandaja seda jätta tahtis.
Annakusaajal ei ole kohustusi
- Pärimine toob paratamatult kaasa terve rea ülesandeid ja praktilist asjaajamist. Pärija täidab pärandaja kohustused kolmandate isikute eest, esitab nõuded, korraldab matused ja kannab matuse kulud ja võib-olla peab esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
- Annakusaajal neid kohustusi ei ole.
Annaku arvel täidetakse kohustusi alles viimases järjekorras
- Kui pärandajal on võlgu või muid kohustusi, siis tuleb need pärijatel tasuda.
- Nõuded pärandi vastu rahuldatakse eelkõige pärijatele mineva vara arvel ning alles siis, kui sellest ei piisa, annaku arvel.
- Kui annakuks on kinnisvara või sõiduk, millel on veel laenujääk, on mõistlik testamendis ette näha, mis sellest peab saama – kas laen peaks üle minema annakusaajale või tuleks see tasuda pärandvara arvelt.
Annaku puudused
Pärijad ei pruugi soovida annakut üle anda
- Kui pärija annakut üle ei anna, tuleb minna kohtusse. Notar aidata ei saa.
- Kuigi reeglina teeb kohus ikkagi otsuse, et annak tuleb üle anda, on kohtuskäik siiski pikk ja suhteid halvendav protsess.
- Pärija saab keelduda annaku üleandmisest vaid juhul, kui päritud võlad tuleb tasuda annakuks määratud eseme arvel.
Tavainimesele raskesti mõistetav
- Annak on juriidiline termin, mida enamik inimesi ei tea.
- Kui keegi kirjutab oma koduses testamendis, et jätab oma maja isikule A, võib seda tõlgendada juriidiliselt annakuna. See tähendab, et maja läheb küll testamendiga määratud isikule, kuid ülejäänud vara – näiteks ehted, mööbel või muruniiduk – jaotatakse seadusejärgse pärimise alusel, kuna neid ei ole testamendis mainitud.
- Pärand on varade kogum ja testamenti tehes tuleks mõelda oma varadest kui kogumist. Kui A peaks saama ka muu vara (pole soovi muud vara kellelegi teisele jätta), tuleks testament ka nii sõnastada. Kui soov on, et maja saaks A, aga muud varad läheksid teistele isikutele, siis tuleks nii ka testamenti kirja panna.
Mõned näited
Mõned näited, kuidas vormistada testament, et konkreetsed esemed läheksid soovitud inimestele. Vähegi keerukamates olukordades on alati mõistlik notariga nõu pidada. Notariaalse testamendi tõestamisel on notariga testamendi sisu üle arutamine tõestamise osa ja eraldi selle eest tasu maksta ei tule.
- Testamendis on kirjas: „pärandan pojale korteri ja tütrepojale maamaja“. Testamendi tegemise ajal kuulus testaatorile veel muud vara. Pärandajal on kaks last – tütar ja poeg.
- Kuna testamendiga ei ole määratud pojale ja tütrepojale kogu vara ega mõttelist osa, vaid korter ja kinnistu, siis üldjuhul loetakse sellise sisuga testamenti annakute määramiseks.
- Pärijateks on sel juhul seadusjärgsed pärijad – poeg ja tütar. Poeg on kahes rollis korraga – ühelt poolt pärija ja teiselt poolt annakusaaja.
- Tütrepojale peavad pärijad üle andma annakuna maamaja.
- Pojale peavad pärijad üle andma annakuna korteri.
- Tütar ja poeg jagavad omavahel võrdsetes osades muu vara ja kohustused.
- Kui testaatori mõte oli jagada kogu oma vara poja ja tütrepoja vahel, oleks ta pidanud kirjutama nii: “Minu pärijad on poeg ja pojatütar. Poeg saab korteri, tütrepoeg saab kinnistu.”
- Sellisel juhul saaks poeg annakuna korteri, tütrepoeg annakuna kinnistu ja kogu ülejäänud vara jaguneks nende vahel võrdselt.
- Lahkunul oli abikaasa ning täiskasvanud poeg ja tütar. Abikaasa ei ole laste ema.
- Tütar elas korteris, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka. Testamendis on muuhulgas kirjas, et “korteri saab tütar”.
- Kuna korter oli ühisvara, siis kuulub sellest pärandi hulka ainult pool, teine pool on elusoleva abikaasa vara. Niisiis saab tütar annakuna ainult 50% korterist. Seda korterit täies mahus oma tütrele jätta pole pärandajal mingit võimalust.