Pärandamine
Kui inimene oma surma puhuks korraldusi ei tee, päritakse tema vara seaduse järgi. Kui pärandaja soovib, et pärandi jagamine erineks seaduses määratust, on oluline need soovid selgelt ja üheseltmõistetavalt kirja panna. Selleks on erinevaid võimalusi.
Mis on testament?
- Testament on dokument, millega pärandaja ehk testaator määrab, kuidas ta tahab, et tema vara pärast tema surma jaguneks.
- Testamendi tegemine on isiklik ja sõltumatu otsus, mis ei vaja kellegi nõusolekut.
- Testaatoril on õigus igal ajal testament tühistada või seda muuta – piisab uue testamendi koostamisest, mis eelmise tühistab.
- Testamendi alusel pärijaks määratud isik ei pruugi üldse teadagi, et talle on testamendiga midagi jäetud. Või et testament on ringi tehtud ja tema kõigest ilma jäetud.
- Eestis saab teha notariaalse või koduse testamendi.
- Eestis ei saa teha digitaalselt allkirjastatud, suulist ega videotestamenti.
Mida saab testamendiga määrata?
- Panna paika, kes on pärijad ja kui suure osa kogu varast keegi pärib.
- Jätta kindlatele isikutele konkreetsed esemed – korter, auto, kunstikogu vms.
- Seada tingimusi, mida pärija peab pärandi kättesaamiseks täitma (nt lõpetama ülikooli, saama täisealiseks vms).
- Anda korraldusi, millega kohustatakse pärandvara kasutama kindlal sihtotstarbel: näiteks looma ja ülal pidama stipendiumifondi, ehitama mälestusmärgi vms.
- Kuigi testamenti võib lisada ka juhised matuste korraldamiseks, soovid matmispaiga osas jms, on praktilisem panna need kirja eraldi dokumenti ja jagada seda usaldusväärse isikuga. Testamendi olemasolu võib selguda alles pärast matuste toimumist ja siis on juba hilja Sinu soovidega arvestada.
- Ka lemmikloomade eest hoolitsemise kokkulepped võiks teha pigem väljaspool testamenti. Testamendis saab määrata lisaks hoolitsemiseks vajaliku summa.
Notariaalne testament
Kuidas teha?
- Notariaalne testament koostatakse notari abil, kes hoolitseb selle eest, et inimese soov ja tahe saab kirja. Notari tõestatud testament jääb notarile hoiule.
- Notariaalse testamendi saab teha notaribüroos kohapeal või kaugtõestuse teel.
- Ka testament, mille inimene on kodus valmis kirjutanud, toonud kinnises ümbrikus notari juurde ja kinnitanud, et seal sees on tema testament, on notariaalne testament.
- Notar kannab testamendi andmed pärimisregistrisse ja lisab kandele testamendi koopia.
Kaua kehtib?
Notariaalne testament kehtib seni, kuni seda muudetakse või tühistatakse.
Kuidas muuta või tühistada?
- Testamendi saab igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga.
- Ka uus kodune testament tühistab notariaalse testamendi, kuid kodune testament kaotab 6 kuu järel kehtivuse (kui testamenditegija elab) ning siis jääb kehtima algne notariaalne testament.
- Notariaalselt tõestatud testamendi muutmiseks või tühistamiseks on kõige mõistlikum pöörduda notari poole.
Abikaasade vastastikune testament
Kui abielus olevad inimesed tahavad, et pärimisplaan oleks siduvam, võivad nad teha abikaasade vastastikuse testamendi.
Kuidas teha?
- Selle testamendi saab teha notari juures või kaugtõestusega.
- Testamendis nimetavad abikaasad teineteist vastastikku pärijaks või teevad vara jaotuse kohta muid korraldusi.
- Notar kannab testamendi andmed pärimisregistrisse ja lisab kandele testamendi koopia.
Kaua kehtib?
Abikaasade vastastikune testament kaotab kehtivuse, kui abielu lahutatakse või kui lahkunud abikaasa on enne surma jõudnud lahutuse algatada või lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku anda.
Kuidas muuta või tühistada?
- Vastastikust testamenti on võimalik muuta või tühistada kui mõlemad osapooled on muudatustega nõus.
- Kui tühistada soovib ainult üks osapool, tuleb notari kaudu saata teisele abikaasale teade. Testament loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on teate kätte saanud. Teise abikaasa eest salaja vastastikust testamenti tühistada ei saa.
- Kui testamendis on korraldus, kellele lähevad varad kauem elanud abikaasa surma korral, siis pärast ühe abikaasa surma kauem elanud abikaasa seda korraldust reeglina muuta ega tühistada ei saa.
- Abikaasade vastastikust testamenti saavad teha ainult abielus inimesed. Registreeritud kooselu ei ole piisav.
- Kui üks abikaasadest (või ka mõlemad) teevad hiljem tavalise notariaalse või koduse testamendi, siis need ei tühista ühist testamenti.
Kodune testament
Koduse testamendi liigid
Omakäeline testament
- Testament peab olema testaatori poolt algusest lõpuni käsitsi kirjutatud, koos kuupäeva, aasta ja käsikirjalise allkirjaga.
- Trükitud või teise inimese poolt kirjutatud testament ei ole kehtiv.
- Kui puudub allkiri või kuupäev ja aasta, pole testament samuti kehtiv.
Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament
- Selle testamendi teksti võib kirjutada ka keegi teine ning see võib olla ka trükitud, kuid testaator peab selle ise allkirjastama vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul.
- Kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla ka tunnistajad.
- Tunnistajaks ei või olla isik, kelle või kelle lähedase kasuks testament tehakse.
- Kui abikaasa on tunnistaja ning isik jätab kogu vara nende ühistele lastele, on kogu testament kehtetu ja vara päritakse seaduse järgi.
- Kui aga lapsed ei ole testaatori abikaasa lapsed, siis on testament kehtiv.
Kui kaua kehtib?
Kodune testament aga kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Kuidas muuta või tühistada?
Koduse testamendi võib testaator tühistada uue koduse testamendiga, notariaalse testamendiga või pärimislepinguga. Võib ka lihtsalt katki rebida või põletada.
Pärimisregistrisse kandmine
- Kodune testament on mõistlik kanda pärimisregistrisse. Registrisse ei lisata testamendi sisu, vaid ainult asukoht, et pärast surma oleks asjaosalistel teada, kust testamenti otsida.
- Pärimisregistrisse saab koduse testamendi lisada Notarite Koja iseteenindusportaalis või riigiportaalis eesti.ee. Võid paluda oma testamendi registrisse kanda ka kellelgi teisel.
Pärimisleping
Pärimislepinguga lepib pärandaja teise osapoolega kokku, et tema vara või osa sellest läheb pärast tema surma üle teisele lepingupoolele.
Millal võiks kaaluda?
- Pärimisleping võib olla mõistlik siis, kui pärija peab pärandi saamiseks pärandaja heaks midagi tegema. Reeglina on selleks kohustus pärandaja eest tema eluajal hoolt kanda. Kuna pärandajal ja pärijal võib olla hoolitsemisest erinev ettekujutus, tuleks kõik kohustused enne läbi arutada ja notari abiga selgelt kirja panna.
- Kui vabaabielus olevad inimesed tahavad, et pärimisplaan oleks siduvam, siis tasub kahe eraldi testamendi asemel teha pärimisleping.
Kuidas teha?
- Pärimislepingu koostab ja tõestab notar. Pärimisleping allkirjastatakse notari juuresolekul.
- Notar kannab pärimislepingu andmed pärimisregistrisse ja lisab kandele lepingu ärakirja.
Muutmine
Pärimislepingu muutmiseks on vajalik mõlema osapoole nõusolek.
Tühistamine
- Poolte kokkuleppel
Pärimislepingu võib tühistada lepingupoolte kokkuleppel. - Ühe poole taotlusel
Pärandaja saab lepingust taganeda, kui teine pool paneb tema vastu toime kuriteo või ei täida tema ülalpidamise kohustust. Muud juhtumid tuleb pärimislepingus kokku leppida. Pärimislepingu võib tühistada, kui selle sõlmimise ajal esines mõni muu tavapärane tühistamise aluseks olev asjaolu (oluline eksimus, pettus, ähvardus või vägivald).
- Inimene hoolitseb aastaid oma eaka naabri eest ning testamendiga on just tema määratud pärijaks.
- Viimasel hetkel ilmuvad välja sugulased, kes pole aastaid vanainimese vastu huvi tundnud ja püüavad survestada teda testamenti nende kasuks ümber tegema. Pärimislepinguga see läbi ei lähe.
- Kui vabaabielus olevad inimesed tahavad, et pärimisplaan oleks siduvam, siis võib kahe eraldi testamendi asemel teha pärimislepingu.
- Kui teha kaks eraldi testamenti teineteise kasuks, jääb ikkagi risk, et üks kaasa muudab hiljem oma testamendi ära ja teine ei saa sellest teada. Pärimisleping annab mõlemale kindluse, et üks pool kokkulepet muuta ei saa.
- Samas tasub ette mõelda, mis tingimustel saaks üks pool lepingust taganeda. Näiteks saab lepingusse kirjutada, et leping kehtib osapoolte kooselu lõppemiseni. Kui midagi sellist lepingus ei ole, ei pruugi tühistamine võimalik olla. Riigikohtu praktikas on leitud, et ainuüksi poolte kooselu lõppemine ei ole selline asjaolu, mis kohustaks pärijat andma pärimislepingu tühistamiseks oma nõusoleku.
Mida panna tähele kinkimisel?
Pärast kinkimist kaotab kinkija vara üle õigused
Kinkelepinguga seoses räägitakse tihti juhtumitest, kus inimene on kinkinud ära oma eluaseme lootuses, et kingisaaja hoolitseb tema eest kuni surmani, kuid suhted on halvenenud ja kingisaaja ei täida oma lubadusi. Äärmuslikel juhtudel on kingisaajad isegi proovinud kinkijat tema kodust välja tõsta.
Kinkelepingusse võib küll lisada tingimuse, et kinkijal on õigus elada kingitavas kinnisvaras kuni surmani, kuid ka see ei pruugi tagada, et konflikte ei teki.
- Ärge kinkige sellist vara, mida soovite edaspidi ise kasutada.
- Pigem tuleks teha testament või pärimisleping, sest nende puhul jääb vara pärandaja omandisse kuni tema surmani.
Kaitse teiste pärijate vastu
Kõik kingisaajad ei ole kindlasti tänamatud, vaid võivad hoopis ise vajada kaitset.
- Näiteks võib juhtuda, et kinkija otsustab oma kunstikogu või ehted jätta ühele konkreetsele isikule ja annab need üle juba oma eluajal.
- Kui selline kinkimine pole kirjalikult vormistatud, võivad teised pärijad hiljem väita, et need esemed kuuluvad pärandi hulka ja tuleb jagada.
- Et sellist olukorda vältida, võiks ka need asjad ikkagi kirjutada testamenti annakutena – isegi kui need on üle antud juba pärandaja eluajal.