Skip to main content

Pärimine

Pärimine on protsess, mille käigus lähevad surnud inimese asjad, õigused ja kohustused üle pärijatele. Pärimine algab inimese surmaga, mil avaneb tema pärand. Pärijad ja nende õigused selgitatakse välja pärimismenetluse raames. Pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui oled ainupärija või kui sinu kasuks on tehtud testament.

Seadusjärgne pärimine

  • Seadusjärgne pärimine toimub, kui lahkunu ei ole teinud testamenti või testament on kehtetu.
  • Seadusjärgseteks pärijateks on surnu abikaasa/registreeritud elukaaslane ja sugulased.
  • Eestis on pärijate ring kolmeastmeline. Pärijad on sugulusastme järgi järjekorras.
  • Lahkunu abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos esimese ja teise ringi pärijatega. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, saab ta kogu pärandi.
  • Kui pole üheski pärijate ringis ühtegi sugulast ega ka abikaasat või registreeritud elukaaslast, siis on vara pärijaks kohalik omavalitsus, kus lahkunu viimati elas või kui pärand avanes välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, siis Eesti Vabariik.


Esimesena on pärimise järjekorras lahkunu lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed).

Kui laps on surnud, läheb tema osa üle tema lastele jne – pärimisõigus kandub järjest edasi järgmistele põlvkondadele, kuni jõutakse elusoleva järglaseni.

Lapsed

Lapselapsed

Lapselapselapsed

Teise ringi pärijad on surnu vanemad, kui esimese ringi pärijad puuduvad.

Kui vanemad on surnud, läheb nende osa üle vendadele ja õdedele või nende lastele. Pärimisõigus kandub järjest edasi järgmistele põlvkondadele, kuni jõutakse elusoleva järglaseni.

Vanemad

Vanemate lapsed ehk pärandaja õed-vennad

Pärandaja õdede-vendade lapsed

Pane tähele!

Kui surnu vanematel on lisaks ühistele lastele veel lapsi, siis kuuluvad ka need lapsed teise ringi pärijate hulka.

Niisiis isegi kui surnu isal on veel lapsi, kellest ta ei pruugi üldse teadlikki olla, siis seadusjärgse pärimise korral on ka neil õigus oma osale pärandist, kui

  • esimese ringi pärijaid ei ole
  • lahkunu isa on surnud

Kolmanda ringi pärijad on lahkunu vanavanemad ja nende järglased (lahkunu onud, tädid ja nende lapsed), kui puuduvad esimese ja teise ringi pärijad.

Pärimisõigus kandub järjest edasi järgmistele põlvkondadele, kuni jõutakse elusoleva järglaseni.

Vanavanemad

Vanavanemate lapsed ehk tädid/onud

Tädide/onude lapsed

  • Kui on esimese ringi pärijad ehk lapsed, siis pärib partner võrdselt lastega, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seega, kui lapsi on rohkem kui kolm, pärib partner ühe neljandiku ning lapsed võrdsetes osades ülejäänu.
  • Kui on teise ringi pärijaid, pärib partner poole pärandist.
  • Kui pole esimese ega teise ringi pärijaid, on partner ainupärija (isegi kui on olemas kolmanda ringi pärijad).
Pane tähele!
  • Pärib ainult seaduslik abikaasa või registreeritud elukaaslane, mitte registreerimata elukaaslane. Kui testamenti pole tehtud, siis ei saa registreerimata elukaaslane mitte midagi.
  • Pärandvara koosseis sõltub abielu varasuhte tüübist: ühisvara korral kuulub pärandvara hulka pool ühisvarast, muudel juhtudel aga ainult surnu nimele registreeritud vara.
  • Pärandiosade väljatoomisel kasutab notar murde, mis tagab pärandi täpse jaotumise.

Testamendijärgne pärimine

Testamendi olemasolul on pärijateks need, kelle pärandaja on testamendis määranud. Testamendis avaldab inimene oma tahet, kuidas ja kellele tema vara pärast surma jagatakse.

  • Kui Sa tead, et testament on notari käes, pöördu menetluse alustamiseks notari poole. Ei pea olema sama notar, kelle käes on testament.
  • Kui Sa tead, et on tehtud omakäeline testament, mis on olnud lahkunu käes, otsi see üles ja pöördu notari poole.
  • Testamendi olemasolu saab välja selgitada pärimisregistrist pärast inimese surma. Selleks on vaja teada pärandaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.
  • Testamendi olemasolu selgitamiseks võib pöörduda ka vabalt valitud notari poole.
  • Pärimisregistris on kõik notariaalsed testamendid ja andmed koduste testamentide kohta, kui testaator on need andmed ise registrisse lisanud. Koduste testamentide andmete pärimisregistrisse sisestamine on vabatahtlik, mistõttu koduse testamendi olemasolu või puudumise osas pärimisregistri andmetele tugineda ei saa.
Pane tähele!
  • Kui pärandaja on kirjutanud igati nõuetele vastava koduse  testamendi, aga pole seda registrisse lisanud ega ka kellelegi öelnud, saab loota ainult sellele, et kui keegi juhuslikult testamendi leiab, on tal piisavalt kohusetunnet, et sellega notari juurde  pöörduda, isegi kui ta võidaks pigem seadusjärgse pärimisega. 
  • Kui kehtiv testament leitakse siis, kui pärand on juba seadusjärgselt jagatud, tuleb sellega notari juurde pöörduda ning notar alustab uut pärimismenetlust.

Tuleb arvestada ka sellega, et kui testament on olemas, siis ei pruugi see olla kehtiv. Millal testament ei ole kehtiv?

  • Kui testament on tühistatud hilisema testamendi või pärimislepinguga.
  • Kui koduse testamendi tegemise päevast on möödunud 6 kuud ja testaator sel ajal elab.
  • Kui kodune omakäeline testament ei vasta vorminõuetele – puudub kuupäev või allkiri või pole see algusest lõpuni testaatori käega kirjutatud.
  • Kui koduse tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi tegemisel on kasusaajad tunnistajad ise või nende lähedased. Sellisel juhul on kehtetud ainult need korraldused, millest nad kasu saavad.
  • Kui pärandaja on jätnud oma seadusjärgsed pärijad, kelle ülalpidamine oli surma hetkel tema kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.
  • Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille  pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.