Pärimine
Pärimine on protsess, mille käigus lähevad surnud inimese asjad, õigused ja kohustused üle pärijatele. Pärimine algab inimese surmaga, mil avaneb tema pärand. Pärijad ja nende õigused selgitatakse välja pärimismenetluse raames. Pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui oled ainupärija või kui sinu kasuks on tehtud testament.
Mida saab pärida?
Pärida saab kõike, mis kuulus surnule – kõik tema asjad, õigused ja kohustused. Mitme pärija puhul kuulub pärandvara neile ühiselt ning vara saab jagada kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata on võimalik pöörduda vara jagamiseks kohtusse.
Mis on päritav?
- Kinnisvara
majad, korterid, suvilad, maaomandid - Vallasvara
sõidukid, mööbel, elektroonika, ehted ja muud isiklikud esemed - Finantsvara
pangakontodel olevad rahalised vahendid, aktsiad ja muud väärtpaberid - Kohustused
pärijad vastutavad surnu võlgade eest, kuid ainult pärandi ulatuses, kui tehtud on pärandi inventuur - Õigused
rentimis- ja kasutusõigused, Intellektuaalomandi õigused (autoriõigused, patendid)
Mis ei ole päritav?
Surmaga lõppevad õigused ja kohustused pärandi hulka ei kuulu:
- rahalised ja varalised karistused
- liikmelisus mittetulundusühingus
- tulumaksusoodustus
- tööleping
- teose autorsus
- jms
Ettevõtte pärimine
Kui pärandajal on osalus aktsiaseltsis või osaühingus, pärivad pärijad ainult osaluse ettevõttes, mitte ettevõtte varasid ega kohustusi – need kuuluvad jätkuvalt ettevõttele. Kui pärandaja oli juhatuse liige, siis see staatus ei pärandu.
Osalus aktsiaseltsis
- Pärimistunnistus tuleb esitada panka, kus asub lahkunu väärtpaberikonto ning aktsiad kantakse pärijate väärtpaberikontodele.
Osalus osaühingus
- Pärimistunnistuse alusel tuleb surnud osaniku asemel äriregistri registrikaardile kanda pärijad. Seda saavad teha osaühingu juhatuse liikmed.
Ühe omanikuga ettevõtte pärimine
Kui lahkunu oli ainus juhatuse liige, võib tekkida olukord, kus ettevõtte juhtimine läheb lukku – keegi ei saa maksta makse või palkasid jms.
- Kui varasemalt oli antud volitus (nt raamatupidajale), saab ettevõte edasi toimida.
- Kui volitust ei olnud ja kui pärimismenetlus kestab mingil põhjusel kauem, siis tuleks paluda kohtult pärandvara valitseja või ajutise juhatuse liikme määramist juba enne pärimistunnistuse väljastamist, et vältida tegevuse seiskumist.
Kui pärimistunnistus on käes, saab esitada äriregistrile avalduse, et kanda pärija registrikaardile osanikuna ja määrata juhatuse liikmeks ennast või kedagi teist.
Kui uutel osanikel pole huvi ettevõtlusega jätkata, tuleb läbi viia likvideerimismenetlus. Võimalik on ka ühing müüa likvideerimisega tegelevale ettevõttele, kui pärijad ise ei soovi selle protsessiga tegeleda.
FIE pärimine
FIE vara ja kohustused kuuluvad otse pärandvara hulka, sest FIE ei ole eraldi juriidiline isik. Pärijad pärivad nii ettevõtlusega seotud vara (nt seadmed, pangakontol olevad vahendid) kui ka kohustused (nt maksuvõlad, pooleliolevad lepingud).
Pärijatel on kolm võimalust
- Jätkata FIE tegevust ja võtta üle ettevõtlusega seotud vara ning kohustused.
- Anda FIE vara üle mõnele äriühingule ning jätkata tegevust muus ettevõtlusvormis.
- Lõpetada FIE tegevus ja võtta vara isiklikuks kasutuseks, arvestades võimaliku tulumaksukohustusega.
- FIE vara pärimise puhul tasub kindlasti konsulteerida Maksu- ja Tolliametiga.
- Vara on ettevõtlusega seotud siis, kui see oli kajastatud FIE raamatupidamises. Näiteks kui pärandajal oli eraldi kinnisvara, kus ta ettevõtlusega tegeles, kuid seda ei kajastatud raamatupidamises ettevõtlusvarana, siis tulumaksukohustust ei teki, kui pärija selle isiklikult kasutusele võtab.
Pärandi inventuur
Pärandvara inventuuri eesmärk on kaitsta pärandi vastuvõtnud pärijat. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused.
Mis on inventuurist kasu?
Üldjuhul peab pärija täitma kõik pärandaja kohustused ka siis, kui pärandvarast selleks ei piisa. Kui tehakse inventuur, siis pärija vastutus on piiratud pärandvara väljaselgitatud väärtusega. Pärijad oma muud isiklikku vara võlgade tasumiseks kasutama ei pea.
- Pärandvara inventuuri on õigus nõuda vaid pärijal, kes on pärandi vastu võtnud.
- Inventuuri nõude võib esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada (või oleks pidanud teada saama), et pärandvarast võlgade tasumiseks ei pruugi piisata.
- Kui inventuurist selgub, et võlgu on rohkem kui varasid ja pärija neid oma rahast maksta ei soovi, tuleb kohtule esitada avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
- Kui pärandi vastu võtnud pärija inventuuri ei nõua, vastutab ta kõigi pärandaja kohustuste eest ka oma varaga.
Millal on inventuur kohustuslik?
- Kui pärijaks on alaealine laps või täiskasvanu, kelle teovõime on piiratud.
- Kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus või riik.
Kui lapse vanem, eestkostja või piiratud teovõimega isiku esindaja ei ole inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Mis saab edasi?
- Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused.
- Pärija ülesandeks on esitada inventuuri tegijale info talle teadaoleva vara ja kohustuste kohta.
- Pärast inventuuri tegemist tuleb kohustused täita seaduses määratud järjekorras.
- Kui pärandvarast selleks ei piisa ja pärija ei soovi selleks oma raha kasutada, tuleb tal esitada kohtule avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
- Isegi kui on ette teada, et pärand koosneb peamiselt võlgadest ja lõpuks on vaja pärandvara pankrot välja kuulutada, on pärimisõigus ette nähtud samamoodi nagu siis kui pärida tõesti midagi oleks. Kui esimene pärijate ring pärandit vastu ei võta, kandub pärimisõigus järgmistele sugulastele ja notar pöördub üha kaugemate sugulaste poole.
- Selleks, et pärija järglased ja kaugemad sugulased võlgades pärandiga tegelema ei peaks ja selleks, et pärija päritud võlgade eest oma varaga vastutama ei peaks, on pärijal võimalik pärand vastu võtta taotledes pärandvara inventuuri läbiviimist ja/või esitades kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
- Pankrotiavalduse esitamise ja edasise protsessi osas saab abi juristidelt.
- HUGO.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele 2 tundi tasuta õigusnõustamist (ühekordselt tuleb tasuda 5 eurot omaosalustasu). Tasuta õigusnõu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus.