Pärimine
Pärimine on protsess, mille käigus lähevad surnud inimese asjad, õigused ja kohustused üle pärijatele. Pärimine algab inimese surmaga, mil avaneb tema pärand. Pärijad ja nende õigused selgitatakse välja pärimismenetluse raames. Pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui oled ainupärija või kui sinu kasuks on tehtud testament.
1. Pärandi avanemine
Pärandi avanemine tähendab, et lahkunu asjad, kohustused ja õigused lähevad üle pärijatele. Pärandvara võib kasutada ja selle eest hoolitseda. Selleks, et päritud varadega tehinguid teha või oma pärimisõigust tõendada, tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks ja pärimistunnistuse saamiseks. Pärimistunnistuse oma õiguste tõendamiseks saavad pärijad alles menetluse lõpus.
Millal pärand avaneb?
Lahkunu surmahetkel.
Kas pärimine on testamendijärgne või seadusjärgne?
- Kui lahkunul on kehtiv testament või pärimisleping, toimub pärimine testamendi või pärimislepingu järgi.
- Pärimisregistrist saab pärast inimese surma infot nii pärimismenetluse kui ka testamendi või pärimislepingu olemasolu kohta. Info saamiseks võib pöörduda ka vabalt valitud notari poole.
- Kui kehtiv testament (või pärimisleping) puudub, toimub pärimine seaduse järgi.
Kui lahkunu on andnud oma koduse testamendi Sinu kätte hoiule, tuleb see kohe notari juurde viia, kui surmast teada saad. Pole oluline, millise notari juurde.
2. Pärimise või pärandist loobumise avalduse esitamine notarile
Pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui oled ainupärija või kui sinu kasuks on tehtud testament.
Millal tuleb avaldus teha?
- Kui soovid olla pärijaks, siis pärimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaega ei ole seadus määranud.
- Kui sa ei soovi olla pärijaks, siis pärandist loobumise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul oma pärimisõigusest teadasaamisest.
Kes saab avalduse esitada?
- Pärija
- Annakusaaja (isik, kellele on testamendiga jäetud konkreetne ese)
- Pärandaja võlausaldaja
- Muu pärandvara suhtes õigusi omav isik (nt kinnistu kaasomanik või korteriühistu).
Kuidas avaldust esitada?
- Avalduse esitamiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta ja aeg broneerida. Võib pöörduda ükskõik millise notari poole. Ei ole oluline, et menetluse viiks läbi notar, kes tõestas testamendi või kelle tööpiirkonnas pärandaja elas.
- Pärimismenetluse algatamise avalduse koostab notar, küsides sinult selleks vajalikud andmed. Avalduse saab teha kas notaribüroos kohapeal, kaugtõestuse teel või kui avalduse esitajaid on mitu, siis selliselt, et osad isikud viibivad avalduse esitamise ajal notari juures ja osad videosilla vahendusel.
- Notari juurde minnes võta kindlasti kaasa oma isikut tõendav dokument ja kui sinu käes on pärandaja kodune testament, siis selle originaal. Kui notar vajab pärimismenetluse läbiviimiseks täiendavaid andmeid või dokumente, annab ta sellest teada.
Kui keegi teine on juba esitanud avalduse pärimismenetluse algatamiseks, siis Sina seda enam tegema ei pea. Kui oled kaaspärija, siis võtab pärimismenetlust läbiviiv notar Sinuga ühendust.
3. Pärimismenetlus
Pärimismenetluse viib läbi notar, kelle poole selles asjas esimesena pöörduti. Notari andmed on kantud pärimisregistrisse pärimismenetluse läbiviijana.
Kaua kestab?
Menetlus kestab enamasti 1–3 kuud alates pärimisavalduse esitamisest notarile, kui ei teki takistusi ega täiendavat selgitamist vajavaid asjaolusid.
Mida teeb notar?
- Notar teeb menetluse alustamise kande pärimisregistrisse ja avaldab menetluse alustamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
- Ta saadab teavitused pärijatele ja teistele isikutele, kellel on pärandiga seotud õigusi või kohustusi. Testamendi või pärimislepingu alusel toimuva pärimise korral teavitab notar ka isikuid, kes oleksid pärinud seaduse järgi.
- Kontrollib pärimisõigust tõendavaid dokumente sh testamenti ja selle kehtivust, seadusjärgse pärimise korral sugulussuhte dokumente (nt sünnitunnistused, abielutunnistus).
- Teeb pärandaja õiguste ja kohustuste kohta päringud pankadesse ja registritesse (nt rahvastikuregistrisse, liiklusregistrisse, kinnistusregistrisse, pensionikeskusesse jne).
- Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus ja varasuhte liigiks oli varaühisus, teeb notar päringud ka pärandaja partneri õiguste suhtes.
- Kui mõni dokument on välja antud välisriigis ja selle andmeid Eesti registrisse kantud ei ole, palutakse pärijatel see notarile esitada.
- Kui pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, koostab ja tõestab notar pärimistunnistuse.
- Pärimisregistrist saab infot, kas isiku pärimismenetlus on algatatud ja milline notar viib menetlust läbi jm.
- Ka pärast menetluse algatamist võib pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamiseks pöörduda ükskõik millise notari poole. Notar, kelle valisid tõestab avalduse ja edastab selle ise pärimismenetlus läbi viivale notarile.
4. Pärimistunnistuse koostamine ja tõestamine
Menetlus lõpeb, kui pärijad on selgunud ning notar koostab ja tõestab pärimistunnistuse, millega pärijad saavad oma pärimisõigust tõendada.
Millal?
Kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.
Milleks vajalik?
- Tunnistusele märgitakse pärandaja ja pärijate andmed ning iga pärija pärandiosa suurus. See on vajalik pärandvara registreerimiseks pärija(te) nimele.
- Pärimistunnistust säilitatakse notaribüroos. Pärijal on õigus saada pärimistunnistuse ärakirja nii paberkandjal kui digitaalselt.
- Pärimistunnistusele märgitud osade suurus ei tähenda, et pärijatele kuulub pärandvarast iga ese samas proportsioonis.
- Pärimistunnistusele ei lisata pärandvara loetelu.
- Kui pärijate hulgas on pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane ja pärandvara hulka kuulub nt nende ühisvara hulka kuuluv korter, on pärandaja partneri osa korterist suurem kui teiste pärijate osa, sest osa korterist kuulus talle juba pärandaja eluajal.
5. Pärandi vastuvõtmine, jagamine, üleandmine
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt kuni pärandi jagamiseni.
Mida saab teha enne jagamist?
- Kui pärandi hulka kuulub näiteks kinnistu, mille pärijad on otsustanud maha müüa, siis peavad nad müügilepingu sõlmima üheskoos.
- Kui üks pärijatest sooviks müüa oma osa sellest kinnistust, siis seda ta teha ei saa ilma teisi pärijaid kaasamata. Ta saab müüa (või ka kinkida) ainult oma osa tervest pärandist ehk kõigest, mis ta pärimise teel sai. Kui ta müüb oma osa kolmandale isikule, on teistel kaaspärijatel ostueesõigus.
Kuidas pärandvara jagada?
- Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija tingimusel, et on teada kõik pärijad.
- Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
- Kui pärijad on ühel meelel, saab samal ajal koos pärimistunnistuse tõestamisega või hiljem teha notari juures ka varade jagamise kokkuleppe.
- Notari juures on kohustuslik jagada pärandvara hulka kuulunud kinnisvara ja osaühingu osasid, muud vara võivad pärijad jagada suulise või kirjaliku kokkuleppega.
- Kui vara hulgas on kinnisvara, edastab notar jagamise kokkuleppe andmed kinnistusraamatusse, et uus omanik saaks vara ametlikult enda nimele. Uus omanik peab tasuma riigilõivu kinnistusraamatu muudatuste eest.
- Pank vajab kindlasti pärimistunnistuse või jagamiskokkuleppe kinnitatud ärakirja. Kuidas pärijad täpselt toimima peavad, tuleb uurida pangast – igal pangal on oma reeglid.
- Kui pärijatel vara jagamise osas üksmeel puudub, saab iga pärija pöörduda kohtusse varade jagamiseks kohtu poolt.
- Pärandvara ei pea pärijate vahel tingimata jagama vastavalt nende pärandiosale.
- Pärija, kes saab vara, mis ei vasta tema pärandvara osa suurusele peaks teistele nõudmise korral hüvitama osa, mis tema osa suurust ületab.
- Vara jagamise osas omavahel kokkuleppele jõudmine on sageli kiirem, soodsam ja paindlikum kui kohtuvaidlus, aidates vältida pingeid ja lisakulusid. Tavapärase tõestamise kõrval saab notar keerulisemate juhtumite puhul ametiteenusena pakkuda ka lisakonsultatsiooni ja lepitust, mille tasu on kokkuleppeline.
Annakuna pärandatud esemed
- Annak on testamendiga tehtud korraldus, mille kohaselt antakse konkreetne ese, raha või muu vara üle määratud isikule (annakusaajale).
- Annakusaaja võib olla samaaegselt ka pärija, kuid ei pruugi seda olla. Näiteks soovib pärandaja jätta mälestuseseme sõbrale või teha annetuse heategevuseks.
- Annaku täitmine on pärijate kohustus, kes annavad annakuna pärandatud vara üle vastavalt testamendis määratule.
- Notar selgitab annaku ulatust ja võimalikke kohustusi, samuti aitab vormistada annakuna määratud kinnisvara omandiõiguse üleandmise.
6. Pärandist loobumine
Pärandist loobumine tähendab, et pärija otsustab pärandit mitte vastu võtta. Sellega välistab pärija end pärandi asjade, õiguste ja kohustuste saajate hulgast (st ei saa osa surnu varadest ega vastuta pärandi võlgade eest).
Kuidas pärandist loobuda?
- Pärandist loobumiseks tuleb esitada avaldus ükskõik millisele notarile kolme kuu jooksul hetkest, kui pärija saab teada või peab saama teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.
- Pärandist loobumise avaldus peab olema notariaalselt tõestatud ja seda saab teha kas notaribüroos kohapeal, kaugtõestuse teel või kui avalduse esitajaid on mitu, siis selliselt, et osad isikud viibivad avalduse esitamise ajal notari juures ja osad videosilla vahendusel. Avalduse esitamiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta ja aeg broneerida. Avalduse koostab notar.
- Notari juurde minnes võta kindlasti kaasa oma isikut tõendav dokument.
- Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, saab pärijaks see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Reeglina pärivad siis pärandist loobuja lapsed, lapselapsed ja kui neid pole või kui nad ka pärandist loobuvad, siis teised pärandaja sugulased.
- Notar saadab uuele pärijale sellekohase teate.
Kas loobumist saab tagasi võtta?
- Loobumine on lõplik, seda ei saa hiljem tagasi võtta.
- Kui pärija ei esita tähtaegselt avaldust pärandist loobumiseks, on ta pärandi vastu võtnud.